100 aastat tagasi tapeti Pariisis Ukraina riigimees Simon Petljura

100 aastat tagasi tapeti Pariisis Ukraina riigimees Simon Petljura

Täpselt 100 aastat tagasi lasti Pariisis maha Ukraina Rahvavabariigi juht Simon Petljura. Tema tappis juudi emigrant Samuil Švartsbard, kes süüdistas Petljurat pogromide korraldamises. Ajaloolane Aleksei Uvarov uurib seda vastuolulist 20. sajandi ajaloolist tegelast.

Kultuur

Pariisis mõrvati 100 aastat tagasi üks 20. sajandi vastuolulisemaid poliitikuid — Ukraina Rahvavabariigi juht Simon Petljura. Tema tappis juudi emigrant Samuil Švartsbard, kes pidas Petljurat vastutavaks Ukrainas toimunud pogromide eest. Petljura surm lõpetas turbulentse elu, mis oli tihedalt põimunud Vene impeeriumi kokkuvarisemise ja Esimese maailmasõja järgsete rahvuslike liikumistega.

Petljura oli oma olemuselt sotsialist ja Ukraina rahvuslik tegelane, kes püüdis ehitada iseseisvat riiki keset kaost, kodusõda ja välisrünnakuid. Tal puudus stabiilne armee ja kindel territoriaalne kontroll, kuid ta suutis siiski mängida olulist rolli Ukraina iseseisvustaotluses. Ajaloolane Aleksei Uvarov näitab oma uurimuses, kuidas Petljura karjäär kujunes impeeriumi lagunemise ja revolutsiooniliste murrangute taustal.

Kõige keerulisem küsimus Petljura pärandis on tema seos 1918.–1921. aasta pogromidega, mille käigus hukkusid kümnete tuhanded Ukraina juudid. Petljura toetajad väidavad, et ta ei andnud korraldusi vägivallaks ja üritas seda ohjeldada. Kriitikud aga osutavad, et tema juhtimisel olnud väed panid toime jõhkraid tapmisi ega kandnud selle eest vastutust. 1927. aastal toimunud kohtuprotsessil mõisteti Švartsbard õigeks — žürii leidis, et Petljura vastutus oli piisavalt tõendatud.

Petljura biograafia on ajaloolaste seas endiselt tuliste vaidluste objekt. Ukrainas peetakse teda rahvuskangelaseks, Venemaa ajalookirjutuses on temast sageli kujutatud hoopis teistsugune pilt. Tänapäeval on tema figuur taas päevakohane seoses Ukraina ja Venemaa vahelise konfliktiga, kus mõlemad pooled kasutavad ajaloolisi narratiive oma positsioonide õigustamiseks. Uvarovi uurimus püüab leida tasakaalustatud hinnangut sellele keerulisele ja mitmetahulisele isiksusele.

Ava rakenduses →