10 000 sammu päevas? Teadlased paljastavad tervisemüüdi

Pikka aega peetud 10 000 sammu päevaennustust tervisliku elu kuldstandardina pole tegelikult teaduslikul alusel. Teadlased on nüüd kinnitanud, et see arv pärineb 1960. aastate Jaapani turunduskampaaniast, mitte aastakümneid kestnud teadusuuringutest.

Terviseliku eluviisi juhiseid järgijad on aastaid orienteerinud 10 000 sammu päevasest eesmärgist, mis on muutunud universaalse standardiks kõigis populaarsetes fitness-äppides ja treenerite soovitustes. Paljud nutiseadmete rakendused õnnitlevad kasutajaid ilutulestikuga selle vahemärgi saavutamisel, lootes sellega motiveerida inimesi päevaplaanidest kinni pidama.

Osutub aga, et see arvuline eesmärk ei ole kunagi pärit teadusuuringutest ega terviseteadlaste soovitustest. Teadlased on nüüd ametlikult kinnitanud kahtlust, mis paljude seas juba kaua valitses: 10 000 sammu eesmärk on lihtne turunduskampaania, mille lõi 1960. aastatel Jaapan, et populariseerida sel ajal turul olnud uut pedomeeter-tüüpi seadet.

Turunduskampaania osutus ülimalt edukaks ja levis selle peale kogu maailmale, kuni see arv stabiliseerus üheks kõige levinuimaks tervisealaseks soovituseks. Kuigi 10 000 sammu päevas on kindlasti kasulik füüsiline aktiivsus, ei ole teadus koskaan konkreetselt tõestanud, et just see number on parim lahutusmärk hea vormi ja kaalu juhtimisel.

Teadlaste uuringud näitavad, et piisav füüsiline aktiivsus on indiviidual erinev ja sõltub paljudest faktoritest, sealhulgas vanusest, tervislikust seisundist ja kehalise vormi tasemest. Seega pole oluline jõuda täpselt 10 000 sammuni, vaid leida see aktiviteedimäär, mis sobib igaühele isiklikult.