Väikesed galaktikad võisid universumi esimese valguse sünnitada

James Webbi kosmoseteleskoobiga tehtud uued vaatlused näitavad, et universumi esimest valgust ei tekitanud hiiglaslikkud objektid, vaid väikesed kääbusgalaktikad. Need väikesed galaktikad olid võimelised tootma piisavalt energiat kosmilise udu hajutamiseks ja universumi läbipaistvaks muutmiseks.

Kosmoste varajases ajaloos toimus raske periood, mille jooksul aines ja kiiritus ei olnud veel omavahel tasakaalus. James Webbi teleskoop on nüüd aidanud teadlastel lahti saada universumi varaste ajalugude saladustest, paljastades, et selle transformatsiooni taga olid ootamatud käitajad.

Teadlastes tekkinud teooria viitab sellele, et just väikesed kääbusgalaktikad, mitte massiivse gravitatsiooniga kosmilised objektid, olid määravad universumi esimese valguse perioodil. Reionisatsioon – protsess, mille käigus universumi neutraalne gaas muutus ioniseerituks valguse toimel – otsustava rolli mängisid just need varjus püsinud väikesed ehitusplokid.

Uuemad andmed näitavad, et varajases universumis oli väiksemaid galaktikaid palju rohkem kui suuremaid struktuure. See asjaolu muudab täielikult meie arusaama sellest, kuidas kosmiliste objektide ülekantud energia universumit 13 miljardi aasta eest valgustas. Kuigi iga üksikul kääbusgalaktikatel oli piiratud võimsus, andis nende ülemarkaalne arv kokku vajaliku energia hulga.

Siiski jääb avatud küsimus, kas need väikesed galaktikad olid tõesti peamised reionisatsiooni eestvedajad või oli tegemist mitut liiki allikate koosmõjuga. Järgmised uuringud aitavad selgitada, kui oluline on väike skaala kosmilistel muutustel.