Vabatahtlikkus kasvab: veerand eestlastest panustab aastas ühiskonna arendusse

Eesti statistika näitab, et ligikaudu 25 protsenti elanikkonnast teeb aastas vähemalt ühe vabatahtliku tööga ühiskonda kaasa. Eksperdid kinnitavad, et vabatahtlikkuse trend tõuseb, kuid koordineerimise ja toetussüsteemide parandamine jääb oluline, et tagada vabatahtlike võimekus ka rasketes oludes.

Eestis on vabatahtlikkuse liikumine märgatavalt tugevnenud viimase aja jooksul. Hiljuti avaldatud andmed tõestavad, et umbes neljandik Eesti rahvastikust osaleb aastas vähemalt korra erinevates vabatahtlikus tegevustes, olenemata nende ulatusest või valdkonnast.

Vabatahtlik töö kattab Eestis laia spektrit - alates kogukonna heaolu edendamisest kuni sotsiaalsete ja keskkonnaalaste projektidega tegelemineni. Paljud organisatsioonid toetuvad oluliselt vabatahtlike panusele, mis võimaldab neil pakkuda teenuseid ja programme, mida muidu ei oleks võimalik rakendada.

Sellegipoolest tõstavad eksperdid esile, et praegune vabatahtlikkuse süsteem vajaks paremat koordineerimist ja institutsionaalset tuge. Kui kriisiolukorrad tekivad, kaob vabatahtlike motivatsioon ja ressursid kiiresti, mistõttu on oluline juba rahu ajal luua tugev infrastruktuur ja selged reeglid.

Riik ja organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikkuse edendamiseks, kuid pikaajalise kestlikkuse tagamiseks tuleb investeerida paremasse koolitusesse, tunnustamisesse ja logistilistesse lahendusesse. Seega on vabatahtlikkuse kasv positiivne märk, kuid see nõuab jätkuvat tähelepanu ja ressursse.