Ülestõusmispüha tähendus kristluses ja meie ühiskonnas

Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab ülestõusmispühast kui kristliku usu keskpalavikust. Ta rõhutab, et Kristuse ülestõusmine pole pelgalt ajalooline sündmus, vaid elava Jumala tegu, millele tugineb kogu kristlaste usk ja lootus.

Kristliku usu süda pulsib Kristuse ülestõusmise ümber. Apostel Pauluse sõnad annavad sellele selge väljenduse: ilma ülestõusmiseta on usk sisutühi. See tõde paneb meid ülestõusmispüha sügavama tähenduseni tungima ja märkama, kuidas see sündmus kujundab meie maitvaid ja spirituaalseid valikuid.

Ülestõusmispüha pole vaid üks tähtpäev kalenderis ega mineviku müüt. See tähistab kaheksa aastatuhande tagust Jumala teost, millel rajaneb kogu kirikute õpetus ja kristlaste igavikuline elu. Ülestõusmine on võimsaim tõestus Jumala armastusest ja surma jõu ületamisest.

Tänapäeva maailmas, kus paljud otsivad tähendust ja lootu, kannab see ülestõusmisteadus eriti sügavat sõnumit. Peapiiskop kutsub üles nägema ülestõusmispüha mitte ainult kirikukalendris vaid oma igapäevase elu õnnistusena. Rahu, rõõm ja lootus, millest ta räägib, on saadaval igale inimesele, kes soovib oma südamesse ja kodudesse valgust tuua.

Kristusel on eriline kutse jagada seda sõnumit ümbritsevale maailmale. Ülestõusmise lubadus on universaalne: iga inimese elu võib hakata uuesti, raskused võivad saada tähenduseks ja pettumused teisenduda lootuseks.