Trump kaevab auku, mille kasuks saab Hiina

Suursaadik Clyde Kull analüüsib, kuidas Trump'i välispoliitika, mis oli keskendatud Hiina ohjeldamisele, on pöördunud paradoksaalseks. Iraani sõda, mis oli kavandatud osana laiemast Pekingi mõju piiramiseks, on hoopis Hiinale kasulikuks osutunud.

Donald Trump naasis Valgesse Majja selge välispoliitilise suunaga: Hiina peab olema USA-i välispoliitika keskmes. Tema plaani kohaselt pidid kõik muud sammud – alates kaubandussuhetest kuni sõjaliste operatsioonideni – toetama seda strateegilist eesmärki.

Kuid ligi kolm aastat hiljem on olukord muutunud täiesti ootamatult. Suursaadik Clyde Kull märgib, et 2026. aasta kevadeks on pilt muutunud paradoksaalseks. Trump'i administratsiooni valdkondlikkus ja fookuse hajutamine on tekitanud olukorra, mis ei vasta algsetele plaanidele.

Eeskätt Iraani sõja algatamine, mis oli algselt mõeldud Hiina mõju piiramiseks ja USA-i geopoliitilise positsiooni tugevdamiseks, on andnud täiesti vastupidise tulemuse. Selle asemel, et Pekingi positsiooni nõrgestada, on operatsioon hoopis seadnud Xi Jinpingi juhitud Hiina otsustavalt kasusaajaks.

Kull väidab, et see näitab, kuidas kompleksne geopoliitiline mäng võib järgida oma sisemist loogikat, hoolimata suurriikide hoolikast planeerimisest. Iraani sõda, mis pidi olema USA-i strateegiliste huvide kaitsmise vahend, on võimendanud Hiina suhtelisi eeliseid rahvusvahelises süsteemis.