Torupill astub ooperi lavale esmakordselt

Margo Kõlari uus ooper «Libahunt» võib teha ajalugu, tuues traditsioonilistele ooperi laval esimest korda torupilli. Teos ühendab rahvapäraseid elemente ja kaasaegset muusikalist lähenemist.

Eesti muusikateater ootab uuslavastust, mis võib jätta oma jälje klassikalisel žanril. Margo Kõlari ooper «Libahunt» käsitleb naisvabanemise teemat, seotuna rahvariidevöödest kookoneisse üleminekuga. Lavastuse eripäraks on orkestri koosseisus kasutamine muusikapiilu, mis traditsiooniliselt on ooperiis harv valik.

Torupill, mis on märkimisväärne element Eesti rahvakultuuris, astub nüüd klassikalise ooperi raamistikku. Kõlari loominguline otsus siduda rahvapärane instrument kaasaegse teosega näitab kultuuri valmisolekut traditsioone reinterpreteerida ja uusi kombinatsioone katsetada. Ooper käsitab teemaks naiste sotsiaalset muutumist ja iseseisvumist ajaloolises kontekstis.

Lavastuse muusikaline disain peegeldab rahvuslikke elemente, mis ühendavad möödunud ajajärgu ja tänapäeva kunstilisi väljendusvorme. Orkestrisegu, kuhu kuulub torupill, loob uue akustilist maastikku, mis erineb tavapärastest ooperi orkestrasioonitest. See julgus hakata eksperimenteerima klassikaliste žanride piiridega kinnitab Eesti muusikateaduse arengut ja kunstnike innovatiivsust.

Kui «Libahund» tõepoolest saab esimeseks ooperiks, milles torupill orkestris kõlab, tähistab see märgilise hetke muusikakunsti ajaloos. Lavastus pakub nii traditsiooni kui ka uuenduslikkuse kokkusulamist, mida käsitletakse tundliku ja teatraalsena viisil.