TLÜ rektori Iraani kommentaar näitab poliitilist tagasihoidlikkust

Tallinna Ülikooli rektori Tõnu Viigi seisukoht riigikogu liikmete Iraani-teemarilisele avaldusele näitab laiemat mustrit, kus poliitilised juhid eelistavad selgete vastuste asemel varjatud vastuseid. See käitumine peegeldab üldisemaid probleeme riigijuhtimises ja vastutuse võtmises.

Tallinna Ülikooli lahkuv rektor Tõnu Viik vastas riigikogu liikmete avalikule avaldusele Iraani küsimustes viisil, mis paljastab süvavamaaid probleeme Eesti poliitilises kultuuris. Selgete ja otseseinte vastuste asemel valiti keerulisem tee, mis justkui vältis otse vastamist esitatud kriitikale ja küsimustele.

See käitumine ei ole sugugi juhuslik. Tegemist on laiem mustriga, kus poliitilist juhtkonda iseloomustab pigem analüüsi pikendamine ja otsuste edasilükkamine kui kiire ja selge positsiooni võtmine. Selline lähenemine võimaldab vältimatult vastutuseõigust ja moonutada pikemalt aegade teisi samme, mis mille poliitiliste otsuste tagajärgedes.

Kui avaliku elu juhid ei näita valmidust arutleda otseselt teiste poolse arvustuse üle, loob see ebakindluse ja ebakõla ühiskonnas. Rahvas ootab eestvedajatelt selgust, mitte keeruliseid vastuseid, mis tegelikult midagi ei selgita.

Eesti poliitiline maastik vajaks rohkem otsesust ja vastutuse võtmist. Kui juhtivad isikud peavad teatavatele küsimustele vastama, peaks nende vastus olema selge, mõistetav ja julgelt seisundatud. Vaikimise ja analüüsimise poliitika ei aita riigil edasi.