Tehisintellekt ei asenda inimlikku reaalsust

Filosoof Oliver Laas analüüsib generatiivse tehisintellekti kasvu ja selle mõju inimese spirituaalsele otsintele. Tema arvates pöörduvad inimesed digitaalsete lahenduste poole, sest traditsioonilised väärtused ei paku enam rahuldust.

Kiiresti arenevas digitaalses maailmas tekkivad uued küsimused inimese olemusest ja suremiseest. Generatiivse tehisintellekti tehnoloogiad võimaldavad luua digitaalseid teisikseid, mis jätkavad inimeste virtuaalset elu pärast nende füüsilist surma. See nähtus näitab, et paljud inimesed otrivad tähenduslikkust ja surematust viisidel, mis olid varem impensamblemeelamatud.

Oliver Laas märgib, et sellised digitaalsed lahendused peegeldavad sügavamaid ühiskondlikke muutuseid. Perindasionaalsetest usustusi ja väärtustest loobunud modernsetes ühiskondades tunnevad inimesed vaakumit, mida püüavad täita tehnoloogialised alternatiivid. Posthumaansed digitaalsed teisikud ei ole enam väga kaugele vaatamine, vaid reaalsus, millega peame arvestama.

Transhumanistlikud visioonid digitaalsest immortaalsusest toovad esile fundamentaalse küsimuse: kas tehisintellekt ja digitaalsed lahendused suudavad asendada inimlikke vajadusi tähenduse ja ühenduse järele. Filosoof leiab, et sümbolilised vastused ei piisa enam, vaid ühiskond seisab silmitsi vajadusega leida uusi viise mineviku, olevigu ja tuleviku mõtestamiseks.

Kasvanud jõuliselt kasutuselevõtu taustal tuleb ühiskondadel teadlikult arutada, millised inimlikud väärtused tuleb säilitada ja kaitsta. Tehisintellekt võib olla tugev tööriist, kuid see ei peaks muutuma inimlikku olemusest eemale juhatavaks taadriks.