Teadlased avastasid valguses liikuvaid "auke"

Teadlased õnnestus esimest korda jälgida kummalisi nähtusi valguses, mis näivad liikuvat kiiremini kui valgus ise. Tegemist pole osakestega ega signaalidega, vaid valguse struktuuris olevate anomaaliaga, mille käitumine rikub tavalisi füüsika seadusi.

Teadusmailm on kohtunud uue avastusega, mis otsest meie arusaama valguse käitumisest. Uurijad dokumenteerisid esimest korda nähtusi, mida võib kirjeldada kui "auke" valguses – neid salapäraseid kõikumisi, mis näivad liikuvat kiiremini kui valgusskiirus ise.

Need kummalised struktuurid ei ole füüsikaliste osakestega võrreldavad ega kandle endas informatsiooni, mis rikuks Einsteini kuulsa seadust. Teadlased panevad selle nähtuse võrdluseks veekogu keerdisega, kus keerinud veemass võib liikuda jõevoolu suhtes palju kiiremini, kuigi tegelikku materjali edasi ei kandu. Sarnaselt käituvad ka valguses tekkinud anomaaliad – need on nähtused, mille käitumine rikub meie tavapäraseid ootusi.

Eriline väljakutse seisneb selles, et nendele nähtustele jälgimisele suunamine on traditsiooniliste instrumentidega peaaegu võimatu. Nähtused toimuvad nanomeetri skaalas, kus iga vaatluskatse iseenesest häirib uuritavat objekti. Uus mõõtetehnoloogia, mis baasub kvantmehaanikal, võimaldab teadlastel nüüd neid protsesse vaadelda minimaalse häirita.

Avastus võib avada uusi võimalusi optika ja kvantfüüsika uurimises. Kuigi siiani pole selge, milliseid praktilisi rakendusi sellest teadmisest saab, näitab see jällegi, kui palju saladusi peidus veel meie füüsilises maailmas. Järgmised aastad võivad tuua veel rohkem üllatavatele leidudele, mis muudavad meie arusaama valguse olemusest.