Teadlased avastasid hiidputukate suuruse tõeliku saladuse

Pikka aega on uskutud, et karboni ajastul elasid hiidputukad seetõttu, et atmosfääris oli rohkem hapnikku. Rahvusvahelise uurimisrühma uus uuring näitab aga, et tegelikkus oli hoopis teistsugune ja evolutsioonilised tegurid mängivad palju suuremat rolli.

Paleontoloogid ja bioloogid on aastaid otskinud vastust küsimusele, miks karboni perioodil – umbes 300 miljonit aastat tagasi – elasid Maal kolossaalsete mõõtmetega putukad. Klassikaline seletus on seotud atmosfääri kõrgema hapnikusisaldusega, mis olevat võimaldanud loomadel kasvada märksa suuremaks kui tänapäeval.

Kõige uuem uuring muudab aga seda pikka kehtinud teooria. Teadlased viisid läbi eksperimendid nüüdisaja putukatega, pannes nad kasvama erinevates hapniku kontsentratsioonides. Tulemused näitasid, et hapnik ei ole peamine tegur, mis määrab putukate maksimaalset kehamõõtu. Selle asemel mängivad kriitilisem rolli evolutsioonilised jõud ja loomulik valik.

Rahvusvahelise teadlasrühma uurimusest selgub, et hiidputukate ebatavalised mõõtmed olid pigem tulemuseks konkurentsi võidujooksust, kus arengule eelis anti suurematel isenditel. Sel ajal puudus evolutsiooniline surve kehamõõtu piirata, sest ohtlikke kiskjaid polnud ning toitu oli rohkesti saadaval.

Teadlased rõhutavad, et nende avastused pakuvad uut perspektiivi fossiilsete ökosüsteemide mõistmisele. Uurimus näitab, et evolutsiooniprotsessid on oluliselt keerulisemad kui varem arvati, ning üksiku keskkonnatingimuse, nagu hapnik, muutused ei selgita otseselt fossiilides nähtavaid muutusi.