Tallinna venekeelse õppe otsus ei muuda riiklikku reformi

Haridus- ja teadusministeerium teatab, et Tallinna linnavalitsuse otsus pikendada venekeelset õpet 7.–9. klassis ei mõjuta eestikeelsele haridusele ülemineku reformi ajaraami ega selle suunda. Keelepoliitika asekantsleri Kairi Kaldoja sõnul puudutab otsus ainult pealinna koole.

Tallinna linnavalitsuse tehtud otsus venekeelse õppe jätkamise osas 7.–9. klassides põhjustas arutelusid riiklike haridusreformide üle. Haridus- ja teadusministeerium kinnitas, et see kohalik ametlik otsus ei sega sisuliselt reformi üldist elluviimist.

Kairi Kaldoja sõnul on ministeeriumil selge positsioon reformi suhtes. Kuigi Tallinn otsustas teatud klassides venekeelse õppe jätkamise poolt, jätkub eestikeelne haridusreform kogu riigis planeeritud viisil. Ministeeriumi hinnangul on tegemist piirkondliku otsusega, millel puudub otsene mõju üleriigilisele reformi raames.

Tallinna otsus peegeldab linna eripärast tingitud vajadusi. Pealinnas, kus on märkimisväärne venekeelne rahvastik, näeb kohalik valitsus venekeelse õppe jätkamist osade klasside jaoks õigustatud sammuna. Samas kinnitab ministeerium, et riiklik reformi kava jääb muutumatuks ja teised piirkonnad jätkavad reformi elluviimist senisest plaanist lähtudes.

Haridusministeeriumi sõnumit võib pidada rõhuasetuseks sellele, et kohalikud otsused ei saa peatada riiklikult kokkulepitud haridusreformi elluviimist. Ministeerium näitab sel viisil, et Tallinna kohalik lahendus on piiritletud ning ei kahjusta üldist reformikava.