Tallinna loomaaia elevandisõnnik muutub aianduse kullaks

Tallinna loomaaias tekib elevantide ja jõehobude sõnnikust päevaselt ligi 15 kärutäit, mida kasutatakse otstarbekalt nii loomasöödavete väetamiseks kui ka müüakse aiandushuvilistele. Loovastik ja jäätmehaldus istuvad selles valdkonnas ideaalselt kokku.

Tallinna loomaaia loomahooldajad seisavad iga päev silmitsi märkimisväärse väljakutsega: kuidas käidelda päevaselt tekkivat ligi 15 kärutäit elevantide ja jõehobude sõnnikut? Selle asemel et pidada seda kuluks, näeb loomaaia juhtkond selles väärtuslikku ressurssi.

Sõnnik leidub loomaaia juures sama vajalik kasutus kui paljudes maasikakasvatustes ja aiamaade omanikke seas. Osa sõnnikust ringeldatakse tagasi loomaaia süsteemi sisse, kus seda kasutatakse loomasöödavete väetamisel. See loob ringmajanduse, kus loomaaed muutub iseenese toitva süsteemi osaks.

Osa sõnnikust aga pakutakse müügile aiandushuvilistele, kes väärtustavad looduslikke ja orgaanilisi väetiseid. Kolme kandi kaupa müüdav materjal on osutunud populaarseks nende seas, kes soovivad oma aedades kasutada loodusliku päritoluga lähtematerjale.

See praktika demonstreerib, kuidas arenenud linnad suudavad kombineerida loomade kasvatamist ja jäätmehaldust viisil, mis on samaaegselt keskkonnasäästlik ja majanduslikult mõistlik. Tallinna loomaaia näide näitab, et ka inimeste vaba aja veetmise paigad võivad olla keskkonnahariduse ja praktiliste lahenduste edutajad.