Tallinna liikluse dilemmad: kas auto jääb lahenduseks?

Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Indrek Ibrus analüüsib Tallinna linnaliikluse probleeme ja küsib, kas automaadimine on jätkusuutlik. Tema arvates ei saa linnaliiklust parandada, kui auto muutub inimestele üha atraktiivsemaks alternatiiviks.

Tallinna linnaliikluse peletamine on muutunud aina aktuaalsemaks teemaks, kuid lahenduste otsimine nõuab süvavaadet probleemide juurte sisse. Linnaplaneerimise eksperdid ja ühiskonnateadlased tõstavad regulaarselt esile, et linnaliikluse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb muuta inimeste suhtumist autosõidusse.

Indrek Ibrus osutab oma analüüsis olulisele paradoksile: kui automaadimine muutub inimeste jaoks järjest mugavamaks ja odavamaks, pole loogilist alust eeldada, et nad massiivselt autodest loobuksid. Igapäevase käitumisega tuleb arvestada inimeste ratsionaalse valikuprotsessiga – keegi ei ohverda oma mugavust ja aega, kui autoga sõitmine jääb alternatiivsete transpordiviiside ees eduslikuks.

Linnaliikluse lahendamine nõuab seega hoopis erinevat lähenemisviisi. Asemel autorite kriminaliseerimisele või neile süüdistamiste laadimisele tuleks keskenduda struktuursete muudatuste rakendamisele. See tähendab avalike transpordivõrgustike oluliselt paremaks muutmist, jalakäijate ja jalgrattasõitjate jaoks turvalisema keskkonna loomist ning linnaplaneerimisel uute prioriteetide seadmist.

Tallinna puhul on eriline väljakutse seniste lahenduste piiratustes. Linn peab valima: kas jätkata autodele keskendatud arendusteega või teha julged investeeringud alternatiivsetesse transpordiliikidesse. Ilma süsteemse muudatuseta ja inimeste reaalsetele vajadustele vastava pakkumiseta jääb auto jätkuvalt paljude silmis ratsionaalseim valik.