Südamesiirdamine annab eestlasele 20 aastat lisaelu

Kristin Simsi oli esimene eestlane, kellele 20 aastat tagasi südamesiirde tehti. Arsti ennustused paistsid pessimistlikud – prognoositi vaid kuut lisaastat –, kuid täna on ta ja kogu siirdamiste valdkond näidanud, et südamekiirurgias on saavutatud märkimisväärsed edusammud.

Aprillikuu on pühendatud südametervisele ja südamhaiguste teadlikkusele kogu maailmas. Eestis on see kuu eriti oluline, sest just 20 aastat tagasi kirjutati siinse meditsiini ajalookuuleksi lehekülg: Kristin Sims sai esimeseks eestlaseks, kellele edukalt siirdati funktsionaalne inimeste süda.

Siis-algul tundusid ennustused leigelt lubavad. Arstid andsid noorele patsiendile optimistliku prognooosiga kuus-seitse aasta. Kuid tegelikkus osutus ravimitest ja medikaalsest hoolest juhitud elust palju paremas valguslangus. Kristin Simsi jõudis ületada neid ettearvamusi suurelt ning uue südamega kukkus kogu tervislik elu.

Tema lugu peegeldab siirdamiste meditsiinitalu muljetavaldavat arengut. Eesti, olles väikene riik, on sudamsiirdamiste vallas jõudnud rahvusvaheliselt heade tulemusteni. Siirde kvaliteet, patent-seejärelne hooldus ja immunosupressiivne ravi on oluliselt paranenud. Patsiendid võivad nüüd eeldada pikemaid ja paremat elukvaliteetiga aastaid.

Südamekuu märkimine aprillis on meeldetuletusmärk, et südametervis pole luksus, vaid põhiline õigus. Kristin Simsi käik näitab, et meditsiin, hooldus ja eluviis koos annavad inimesele võimaluse elada täisväärtuslikult isegi siis, kui tema keha on sisest tabunud pommitamisega silmitsi seisev jõud.