Riik lõpetab väliseesti pärandiprojekti rahastamise

Väliseesti kultuuripärandi säilitamise projektiga seotud isikud, sealhulgas presidendi abikaasa Sirje Karis, nõuavad riigilt jatkavat finantstoetust pagulaspärandi dokumenteerimiseks. Riik on otsustanud selle rahastamistoetuse lõpetada, mis ohustab oluliste kultuurilooliste dokumentide kogumist ja avalikkusele kättesaadavaks tegemist.

Väliseesti rahvapärand on oluline osa Eesti kultuuritaandust, kuna see peegeldab diasporaas elavate eestlaste ajalugu ja kultuuri. Projektidega tegelevad spetsialistid hoiatavad, et riigi rahastamise lõpetamine võib viia väärtuslike ajaloomaterjali hävinemisele ja kadumisele.

Sirje Karis ja teised Eesti rahva muuseumi nõukoguga seotud isikud rõhutavad, et pagulaste poolt jäetud dokumentid, fotod ja artefaktid on pöördumatud kultuuri- ja ajaloomälestised. Nende säilitamine ja korrektne arhiveerimine nõuab professionaalset lähenemist ja pidevat finantstoetust.

Riigi otsus lõpetada toetus tekitab muret kultuuripärandi säilitamise ja uurimistöö jätkumise üle. Väliseesti elu dokumenteerimine on juba seniselt väljakutserohke olnud, kuna materjal paikneb mitmes riigis ning kogumistöö on ressursimahuka.

Kultuuripalade säilitamine on riigi kohustus, kuna see puudutab iga rahvuse ajaloo- ja identiteediteadvust. Rahastamise lõpetamine võib tähendada, et oluline informatsioon jääb igaveseks dokumenteerimata ja ligipääsetamatuks tulevaste põlvkondade jaoks.