Riigihanked: potentsiaal, mis jääb kasutamata

Advokaadibüroo partner Mart Parind kirjutab, et riigihanked moodustavad märkimisväärse osa Eesti majandusest, kuid nende tegelikku potentsiaali ei kasutata ära. Hanketoimingud peaksid minema kaugemale formaalsest õiguskohakohesest ja keskenduma avaliku raha nutikale ning tulemuslikule kasutamisele.

Arvamus

Riigihanked on Eesti majanduse ja ühiskonna toimimise jaoks märkimisväärselt olulised, kuid avalikus diskursuses käsitletakse neid sageli üksnes igavate administratiivsete protseduuridena. Tegelikult peaks hanketoimingute läbiviimine olema palju strateegilisem protsess, mis aitab maksimeeride avalike investeeringute efektiivsust ja tagada maksimaalse väärtuse maksumaksjale.

Mart Parind, advokaadibüroo NOVE partner, rõhutab, et riigihangete seaduse tegelik eesmärk pole üksnes formaalsete nõuete täitmine. Seadus peaks juhendama avalikus sektoris töötavaid isikuid ja otsustajaid suunal, milles avalik raha otsustavalt ja tõhusalt ära kasutatakse. See nõuab sügavamalt mõtlemist kui pelgalt dokumentide koostamine ja hankeotsuste kiirustamine.

Handeprotsessid, mis vaid formaalselt vastavad seadusele, kuid ei taguta riigi majanduslikke huvisid, on üksnes tekkivad kuluriski ja ebaefektiivsuse allikaks. Riigihanked peaks käsitama võimalusena, kus avaliku raha kasutamisel lähtutakse parimast praktikast, läbipaistvusest ja vastutavusest.

Eesti võiks oma hanketoimingute lähenemisest järeldada, et see on võimalus riigi varasse paigutada ressursse, milles mainitakse tulemuslikkust ja targust. Hankeprotsess peaks olema vahend, mitte takistus, eesmärgile jõuda, kus igal ringil kaasatakse parimad lahendused ja teenused.