Riigiäpi isikutuvastus jääb kasutajatele populaarsuseta

Eesti riigi rakendusesse eelmise aasta juulis lisandunud isikutuvastamise funktsioon ei ole oodatud populaarsust leidnud. Kasutajate vähesusega seisab silmitsi digitaalse ID lahendus, mis peaks võimaldama isikusamasuse tõendamist nutitelefoni kaudu.

Riigiäppis oleva isikutuvastamise funktsiooni kasutamisstatistika näitab, et lahendus ei ole senini suutnud oma potentsiaalset kasutajaskonda mobiliseerida. Probleem peitub ennekõike vabatahtliku kasutuselevõtu mudeli juures, mis ei sunni ega motiveeri inimesi rakendust regulaarselt kasutama.

Digitaalse dokumendi integratsioon ärimaailma on samuti jäänud aeglaseks. Paljudel ettevõtetel puudub huvi või otsene vajadus Riigiäpi isikutuvastuse lahenduse kasutuselevõtuks. Ärid ootavad mugavamaid ja praktikasetuma lahendusi, mida ametliku kanali poolt pakutav süsteem hetkel pakkuda ei suuda.

Digitaalselt identifitseerimise lahenduste edukus sõltub suurel määral sellest, kui laialt ja mugavalt neid rakendada saab. Ilma veelkord äride ja teenuspakkujate laialdasema toetuseta jääb Riigiäpi funktsioon pigem marginaalseks teenuseks, mille olulisus avalikes ja erasektori teenustes jääb tahaplaanile.

Eesti eesmärk on olla digiteelt arenenuim ühiskond, kuid selline näide näitab, et infrastruktuuri olemasolu ei garanteeri selle tegelikku kasutusele võttu. Kasutajate aktiivsuse suurendamiseks peavad arendajad raskesti analüüsima, mis takistab vastuvõttu ja kuidas ärid teguliselt rakenduse sisse tulla võiksid.