Riigi tulevik kujuneb teadmistest, mitte rahvastiku suurusest

Statistik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit analüüsib, kuidas rahvusriigi areng sõltub rahvuslikust identiteedist ja haridusest. Maailmakord muutub kiiresti ja ennustused tuleviku kohta muutuvad üha raskemaks.

Ene-Margit Tiit, Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja tunnustatud statistik, leiab, et rahvusriigi edukaim tulevik ei määru mitte elanike arvu järgi, vaid selle järgi, kuidas põrandatakse rahvuslikku identiteeti ja teaduslikku haridust. Tema hinnangul seisab maailm ajal, mil senised võimustruktuurid näitavad ähmast murrumisjälgi.

Tiit tõstatab küsimuse, kuidas maailm näeb välja paari-kolme aastakümne pärast või sajandi lõpul – ajal, mille saabumist paljud tänased inimesed jõuavad tõenäoliselt näha. Tema vaatekohast lähtudes on tulevikumaastik ebamäärane ja käetulematu, kuid just sel põhjusel on ennustuste tegemine üha olulisem.

Statistik toonitab, et meil on võimalik valmistuda erinevate stsenaariumide jaoks, kuid eel nõuab sügavamat arusaamist sellest, millised jõud meie ühiskonna tulevikku kujundavad. Tema sõnul on teaduslik mõtlemine ja kultuuriline teadlikkus need relvad, mis aitavad rahvusel säilida ja areneda, sõltumata rahvastiku kvantitatiivsetest muutustest.