Prokurör: Eestil puuduvad vahendid AI-genereeritud kuriteokaebuste vastu

Riigikohtunik Sirle Melk hoiatab, et Eesti prokuratuur ei suuda käsitleda tehisintellektiga loodud suuri andmehulkasid. Melk kutsub riiki kiiresti otsustama, kuidas võib AI-tööriistu avalikus sektoris kasutada kuritegevuse ennetamiseks.

Eesti õiguskaitseasutused seisavad ees kasvava väljakutse, kus kurjategijad kasutavad tehisintellekti, et luua piiramatu hulga kuriteokaebusi ja dokumente. Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Sirle Melk sõnastab probleemi otsekohaselt: praegused vahendid ei ole piisavad.

Melk rõhutab, et riik peab võtma kiire ja selge seisukoha selle kohta, kuidas võib tehisintellekti tööriistu avalikus sektoris turvaliselt ja tulemuslikult kasutada. Ilma nendeta ei ole võimalik võidelda kiiresti areneva kuritegevuse vormi, mille eesmärk on õiguskaitsesüsteemi ülekoormamine ja paraleisus.

Probleem on ajutine: AI-tööriistad võimaldavad kurjategijatel luua tohutus koguses dokumente ja kuriteokaebusi, mis ületavad otseselt praeguseid töötlemise ja analüüsimise võimeid. Prokuratuuri tööd muutub praktiliselt võimatuks, kui vastaspool saab iga päev tekitada eelmise kuu tööd ületava andmemahu.

Melk kutsub otsustajaid tegutsema kiiresti, sest iga päev, mis möödub ilma konkreetse IT-lahenduse ja strateegiata, muudab olukorra veel keerulisemaks. Eesti vajalikke uued digitaalsed vahendid ja metodoloogiad, et säilitada õiguskaitsesüsteemi efektiivsus ja võimekus.