Põlevkivi ja ahikütted ohustavaad Eesti rahva tervist rohkem kui taastuvenergia

Uus analüüs näitab, et Eesti energiatootmisel on erinevad tervisemõjud. Kõige ohtlikumad osutusid põlevkivitööstus ja ahikütted, mille terviseriski on märkimisväärselt suuremad kui alternatiivenergia allikatest.

Eesti energiasüsteem toetub endiselt suurel määral meetoditele, mis põhjustavad märkimisväärset kahju inimeste tervisele. Hiljuti valminud terviseanalüüsi kohaselt jäävad taastuvenergia lahendused, sealhulgas tuuleenergia, kasutamisel palju väiksema terviseohu alla võrreldes traditsiooniliste energiallikate kasutamisega.

Analüüs keskendus erinevatele energiatootmise viisidele ja nende vahetu mõjule elanike tervisele. Uuringu tulemused näitavad selget mustrit: mida rohkem sõltub ühiskond fossiilsetest kütustest ja neid põlevate jaamadest, seda märkimisväärsemad on negatiivsed tervisemõjud. Põlevkivienergeetika jääb eriti kriitilise tähtsusega riskiallikaks.

Ahikütted jätkavad olulise probleemina kodumajapidamiste tasandil. Kuigi tuulepark- ja muud taastuvenergiallikad ei kujuta praktilist terviseriski, jäävad paljud Eesti perekonnad endiselt sõltuvaks ahiküttest, mis viskab õhku kahjulikke osakesi ja lõhnagaase. Teadlaste hinnangul on see suurematest terviseriskidest tavalistel Eesti inimestel.

Energiaallikatest johtuvate tervisemõjude täpne kvantifitseerimine on oluline edaspidiste poliitikaotsuste tegemisel. Analüüs esitab selge ülevaate, miks on vaja kiirendada üleminekut puhtamatele energiaallikatele ja energiatõhususele kodumajapidamistes, et kaitsustada nii inimeste tervist kui ka keskkonda.