Planeedi kolmekordne kriis nõuab tegutsemist

OECD-i uus keskkonnaülevaade tõstatab alarmi kolme kriitilise probleemi pärast, mis ohustavad meie planeeti. Jüri Seilenthal analüüsib, milliseid sammuid peaks võtma rahvusvaheline kogukond ja Eesti, et peatada keskkonnakatastroof.

Rahvusvaheline Majanduskoostöö Organisatsioon (OECD) avaldas hiljuti oma uue keskkonnaülevaate, millele annab see tiitel "Planeedi kolmekordne kriis". See nimetus peegeldab süsteemse lähenemise vajadust kolmele omavahel seotud ohule, mis määravad meie tuleviku.

Esiteks seisame silmitsi kliimamuutustega, mille mõjud on juba märgatavad ja kiirendavad. Teiseks on bioloogilise mitmekesisuse kahanemise määr alarmaalne, kusjuures liigid kaovad kiirusega, mida pole eelnevalt nähtud. Kolmandaks muutub saaste - õhu, vee ja pinnase reostamine - üha süsteemsemaks probleemiks, mis kahjustab nii loodust kui ka inimeste tervist.

Need kolm kriis ei ole lahutatud nähtused, vaid üksteisega tihedalt seotud. Näiteks saaste tõttu halvenev seisund viib looduslike elupaikade hävingini, mis omakorda paigutab liigid surmaohtu. Kliimamuutused aga kiirendavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, samas kui saastumine halvab meie võimet nendele väljakutsetele vastupanu pakkuda.

Eesti kui väikese riigina, mille ökoloogilise jäljeja piiratavus on arvestatud, peaks võtma OECD hoiatust tõsiselt. Me peame suurendama investeeringuid taastuvate energiaallikate arendusse, kaitsma oma väärtuslikke ökosüsteeme ja vähendama saastet kõigil tasanditel. Globaalse kriisi lahendamine algab kohaliku tegevusega.

Sellel pole aega kätte raisata. OECD-i uuringu üheks oluliseks sõnumiks on, et järgmised kaks kuni kolm aastat on kriitilised. Nende aja jooksul tehtavad valikud määravad, kas saame kriisi kontrolli alla saada või langeme jäädavalt kaose teise poole.