Omniva erastamine: kelle kahjuks?

Piret Hartman analüüsib Eesti Posti erastamisplaanide tagajärgi. Tema arvates kasvavad tarbijatele postiteenuste hinnad, kuid ka riik võib pikemas perspektiivis kaotada.

Eesti Posti erastamise teade ei ole üllatav. Aastate jooksul vähenenud postiteenuste maht ja kvaliteet viitasid juba varem sellele, et riigi juhtimise all olev valitsus ei pea postiteenuse kättesaadavust ning head talitlust oluliseks prioriteediks.

Eraettevõtte juhtimisel teenuste kallinemine on peaaegu kindel. Privaatsektor püüab maksimeerida kasumit, mistõttu tarbijate tasud tõusevad senisest. See mõjutab eriti neid kodanikke, kellele postiparand jääb üheks vähestest võimalustest asjaajamise tegemiseks.

Kuid artikli autor hoiatab, et pikema aja jooksul võib kahjuks jääda ka riik ise ja laiemalt maksumaksjatest ühiskond. Kui eraettevõte otsustab teenust osades piirkondades pakkuda kasumlikult, võib see tähendada paljude üksikute asulate jätmist hoolimata. Riigil muutub keerulisemaks avalike funktsioonide tagamine ning maksumaksjale tekib juurde kulutusi.

Probleemi lahendamise võti peitub pädevate otsuste vastutavas kaalumises. Avalike teenuste erastamine nõuab hoolikat planeerimist, et kaitsta nii tarbija huvid kui ka riigi pikaajalised huvid.