Omavalisused võivad rikkuda hoolekande seadusi

Õiguskantsleri kontroll tuvastis, et mitmed omavalitsused on kehtestanud hooldusteenuste kulupiirangud, mis on vastuolus kehtiva seadusega. Probleem on tekkinud hoolereformi käigus, kus kodanike endi maksetused muutsid oluliseks teenuse kättesaadavuse faktoriks.

Õiguskantsleri kontori läbi viidud uuringust selgus potentsiaalne seaduserikkumine mitmetel kohalikul tasandil. Paljud vallad ja linnad on määranud hoolekodu teenuste maksimaalsed kulupiirmäärad nii madalalt, et eeldatav klient peab iga pakkumise korral ise kulude osa katma. Seadus seevastu nõuab, et inimesed saaksid hooldusteenuseid ilma täiendavate isiklike kuludeta juhul, kui nende sissetulekud on piisavalt madalad.

Hoolereformi rakendamise käigus delegeeriti omavalitsustele suurem osa sotsiaalhoolekande funktsionaalsusest. Selle otsuse tulemusena võtsid paljud kohalikud otsustajad kasutusele jäigad kuluplaanid, mis ei arvesta piisavalt teenuseid vajavate inimeste tegelikke rahalisi võimalusi. Õiguskantsleri hinnangul on tegemist süstemaatilise probleemiga, mis vajab kiiresti parandamist.

Esiteks tuleb omavalitsustel üle vaadata oma hoolekodu teenuste seeriad ning kohandada neid kehtivate seadusnõuetega. Teiseks on vaja siseriikliku tasandi koordinatsiooni, et tagada ühtne praktika kogu riigis. Kolmandaks peaks valdkonna osapoolte vahel käima sisuline dialoog selle üle, kuidas rahastada hoolekandeteenused nii, et need oleks kõigile kodanikele jõukohased.

Omavalitsuste volikogu liikmed peavad saama selge sõnumi, et kulude seadmine isikliku rahavoo taha on vastuolus sotsiaalseadusandlusega. Probleem on eriti akuutne väiksemates kohalikes omavalitsustes, kus ressursid on niigi piiratud ja hoolekandeteenused on elanikkonna jaoks elutähtsad.