Noorte töötus jääb Eestis endiselt kõrgeks

Eesti tööhõive langus pidurdus eelmise aasta jooksul, kuid majanduskasv jääb tagasihoidlikuks. Töötlevas tööstuses ja ehituses toimunud väike palgasaajate arvu kasv ei paista globaalseid probleeme lahendavat, samas kui noorte tööpuudus ning eriti esmakordselt tööturule sisenijate olukord jääb murelik.

Eesti majanduse seisund näitab segaseid märke. Kuigi tööhõive langus peatunud, ei ole ennustused positiivsed, sest majanduskasv liigub aeglaselt. Sel aastal registreeriti küll töötleva tööstuse ja ehitussektori palgasaajate arvu väike kasv kuude võrdluses, kuid see muutus pole piisav, et märkimisväärselt tööturusse paremusi tuua.

Kõige teravamaks probleemiks on noorte tööpuudus, millele avalikult tähelepanu pööratud korduvalt. Statistika näitab, et kool lõpetanud noorad ja esmakordselt töökoha otsivad üliõpilased satuvad eriti raskesse seisu. Nende integreerimine tööturule nõuab aktiivsemaid meetmeid ja ettevõtete suuremat motivatsiooni noori palkamisel.

Majandusanalüütikud rõhutavad, et majanduskasvu aeglane tempo on suureks takistuseks uute töökohtade loomisele. Ilma tugevama majandusliku impulsita ei pruugi käesoleval aastal oodatav parandus siiski tulla. Valitsus ja sotsiaalpartnerid peavad seetõttu kaaluma lisanõusid noorte tööturu olukorra parandamiseks, sealhulgas praktikaprogramme ja ettevõtetele suunatud toetusi.

Ekspertide sõnul on kriitiliselt oluline, et noored saaksid piisavalt praktilise kogemusega ameteid harjutada ja tööelu esimeseid samme teha. Ilma selleta jääb tööturule sisenemisel müür liiga kõrgeks ning riskis on pikaajaline väljaarvamine aktiivsest tööelust.