NATO tulevik ohus: Eesti valmidus droonide tõrjumiseks

USA president kaalub tõsiselt NATO-st lahkumist, kuivõrd liitlasriigid ei toetanud tema Iraani operatsiooni. Täna uuritakse ETV saates, mida USA rollide vähenemine alliansi ja Eesti julgeolekule tähendaks ning kas riik on droonrünnakuteks valmis.

Ameerika Ühendriikide presidendi avaldused NATO-st lahkumise võimalusest on kutsunud esile suuri arutelu Euroopas ja alliansi liikmesriikides. USA juht on väljendanud pettumust, et liitlased ei osanud tema Iraani vastu suunatud operatsioonis piisavalt kaasa. See kriitika avab küsimusi kogu Atlandi-ülese kaitseliidu tuleviku osas.

Eesti jaoks on NATO roll eriti kriitiline, kuna riik paikneb Venemaa piiril ja sõltub alliansi kollektiivkaitsegarantiist. Kui USA otsustusvõim alliansis nõrgeneb, võib see kahjustada Eesti ja teiste Balti riikide turvalisustunnet. Samas on Eesti võimalikud vastumeetmed nagu droonidega hävitamine senini jäänud probleemiks, mille lahendamise korral paraneks kaitse-võimekus märkimisväärselt.

ETV "Esimene stuudio" käsitleb täna õhtul Kell 21.40 need põhimõttelised julgeolekuküsimused. Debattis käivituvad poliitikud, kes selgitavad, kuidas Eesti ja Euroopa peaksid reageerima USA presidendi väärtusetustele ja millised alternatiivid on alliansi stabiilsuse tagamiseks. Arutelu tõstatab ka Eesti kaitsekulutuste ja droonivalvesüsteemide arendamise vajalikkuse.

Julgeolekuolukord Europas on viimaste kuude jooksul märkimisväärselt teravnenud, mistõttu on oluline, et Eesti poliitikakujundajad omavahel arutleks selle üle, kuidas riik saaks olla iseseisemalt ohutu. Droonirünnakute tõrje on muutunud nn modernseks ohuks, millega peaks iga NATO-liige arvestama.