Naiskirjandus: praktiline aeg ja lugejate otsimine

Kirjandusteadlane Sirje Olesk arutles kultuurisaates eesti naiskirjanduse arengust ja selle juuretest. Tema sõnul on tänapäeval naiskirjanduses praktiliselt palju talenti, kuid peamine väljakutse on lugejate tähelepanu saamine.

Kultuurisaates "Plekktrumm" pidas kirjandusteadlane Sirje Olesk põhjapaneva vestluse eesti naiskirjanduse ajaloost ja praegusest seisundist. Olesk rõhutas, et eesti naiskirjanduse juured ulatuvad 19. sajandi Lydia Koidulasse, kes pani aluse naiste kirjutamisele eesti kirjandusväljal ja seega määras selle arengutrajektoori.

Oleski hinnangul on tänapäeval naiskirjanduses jõutud praktiliste tulemuste etappi. Paljud talendikad naissaiad loovad viljakalt ja jätkavad eesti kirjandusnähtuse rikastamist. Samas märkis Olesk, et pole kadunud küsimus, millest rääkida – naiskirjanikud saavad ja võib-olla peaksidki oma teemade ja kogemuste kaudu lugejaid otsima.

Eesti naiskirjanduse tuleviku suhtes on Olesk optimistlik, kuid ta tõi välja keskse probleemi: kuidas saavad naissaiad ja nende teosed jõuda teadliku lugejani. See on väljakutse, mis nõuab nii autoreite endi jõupingutusi kui ka kirjanduspublitsistika ja kirjastuste rohkemat tähelepanu naiskirjandusele.

Olesku sõnul peegeldab eesti naiskirjandus ühiskonnas toimuvat ja on seega oluline osa meie kultuuriarvust. Lugejate leidmine ja nendega side rajamine jääb siiski peamisteks tegevusteks, mis võiksid naiskirjanduse nähtavust ja lugejaskonda laiendada.