Maksurahu tõi majandusele hoogu, kuid pikemas plaanis ei piisa

Analüütik Ain Hanschmidt argumenteerib, et kuigi maksurahu stimuleeris majanduskasvu, pole see jätkusuutlik strateegia pikemaajalises perspektiivis. Tema hinnangul tuleb riigisektorit tõhusamaks muuta ja avaliku sektori kulusid vähendada.

Eesti majanduse taastumise mootorina on maksurahu mänginud olulist rolli, kuid vaieldamatult tekib küsimus, kas praegune mudel on jätkusuutlik pikema perioodi jaoks. Analüütiku Ain Hanschmidti arvates on olnud nähtav, kuidas riigieelarvest ergutatud kasv on ületanud otseekspordi ja eraettevõtete investeeringute panust majandusele.

Probleemiks on see, et kui majanduskasv sõltub peamiselt avaliku sektori kulutamisest, siis see mudel on käitumuslikult ebastabiilne. Riigieelarve paisumine kiiremini kui majandus kasvab, tähendab, et ühel hetkel tekib maksimaalne ülekoormus, mida rahastusmehhanismid enam taluda ei suuda. Hanschmidt rõhutab, et selline trajektoor on matemaatiliselt jätkumatu.

Majanduse tervislikkuse taastamiseks on vaja fundamentaalseid muutusi. Avaliku sektori töötajate arvu tuleb teadlikult vähendada, et kohandada avaliku halduse võimekust tegelike rahavoogudega. Samasugune tähelepanu peab minema riigi tegevuste efektiivsuse parandamisele, et iga kulutatud euro annaks maksimaalse väärtuse.

Lõppkokkuvõttes on maksurahu andnud majandusele ajutist hoogu, kuid see polnud kunagi mõeldud pika perspektiivist lahendusena. Eesti peab suutma luua kasvu mudeleid, mis põhinevad eksportil, ettevõtluse arengul ja nutikatel investeeringutes, mitte riigieelarvest pumpamisel.