Majanduskasvu vajab rohkem kui odavat raha

Finantsjuht Joonas Joost väidab, et Eesti majanduskasvu arutelu keskendub liiga palju intressimääradele, unustades teisi olulisi tegureid. Lisaks kapitali hinnale on vaja ka häid projekte, toimivaid rahastuskanaleid ja ettevõtete julgust investeerimisotsuste vastutamiseks.

Majanduskasvu teemadel domineerivad tavaliselt diskussioonid intressimäärade, laenukvootide ja kapitali kättesaadavuse üle. Need on küll olulised parameetrid, kuid nad moodustavad vaid poole kärbest. Paljud poliitikud ja analüütikud räägivad, nagu oleks odav raha üksi majanduse käivitamise võti.

Tegelikkuses on aga palju komplitseeravam. Ettevõtted vajadad häid äriprojekte, millesse raha paigutada. Kui odav kapital kohtub halva projektiga, siis ei sünni ei kasvust ega lisaväärtusest, vaid pigem raiskamisest. Eesti majanduse potentsiaali piirab tihti mitte niivõrd rahavood, vaid valmidus riskida ja uusi ideid proovida.

Samavõrd oluline on rahastamise infrastruktuur. Avalik ja erasektori koostöö peaks olema efektiivne, selge ning atraktiivne nii investoritele kui ka ettevõtjatele. Praegused kanalid ei ole alati piisavalt avaraks, et suunata ressursse õigete projektide juurde. Vahepeal jääb potensiaalne kasv lauale, sest parimate ideede rakendamine võib olla liiga keeruline ja aeganõudev.

Kõige tähtsam tegur on aga julgus – nii suurettevõtjate, startupi loojate kui ka investorite julgus. Majanduskasv nõuab otsuseid, mis käivad riskiga kaasas. Kui me kartame loobuda vana harjumuspärasest või muretseme liiga palju iga sammu pärast, siis jäädakse paigale. Odav raha üksi ei paku julgust, vaid ainult võimaluse. Reaalne kasv synnitakse julgete ideede ja vastutusvõtmise kaudu.