Lolluse seadused ja valimised: Tiido analüüs

Harri Tiido käsitleb Vikerraadio saatesarjas Carlo Cipolla inimliku lolluse teooriat, seoses valimistega. Tiido väidab, et osa valijatest käitub järjepidevalt oma huvide vastu, kahjustades ühiskonda ilma endale kasu saamata.

Harri Tiido analüüsib oma Vikerraadio saatesarjas "Taustajutud" ühte huvitavat inimteaduse paradoksi. Ta kasutab selleks Itaalia ajaloo- ja majandusteadlase Carlo Cipolla klassikalisi inimliku lolluse seadusi, mis on aktuaalsed ka tänapäeva poliitikas ja ühiskonnas.

Tiido märkab, et igal valimisperioodil ilmneb selge tendents: teatud osa valijaskonnast teeb otsuseid, mis on ilmselgelt nende eneste huvidele vastupidised. See ei ole lihtne ebamõistmise või informatsiooni puudumise küsimus, vaid pigem süstemaatiline käitumine, mis toob kahju kogu ühiskonnale.

Tiido väitel annavad valimised neile inimestele ideaalse platvormi oma "lolluse" teostamiseks. Nad saavad valida viisil, mis kahjustab teisi kodanikke, samas kui nad ise ei saa mingit tõelist kasu. See nähtus on tema hinnangul üks demokraatia suurimaid väljakutseid, sest ratsionaalse valijate käitumise asemel seisame silmitsi süstemaatiliselt irratsionaalsete valikutega.

Saatesarjas arutleb Tiido, kuidas Cipolla teooria aitab mõista poliitilise käitumise motiive, mis on pealtnäha arusaamatud, kuid saavad selgemaks, kui neid vaatame läbi "lolluse seaduste" prisma. See on kriitika mitte niivõrd valijatele, kuivõrd inimese irratsionaalsusele üldisemalt.