Lihahinnad tõusid aastaga üle 25 protsendi

Veise- ja kanaliha hinnad on viimase aasta jooksul märkimisväärselt kallinenud. Veiseliha hinna tõusu põhjuseks on veiste puudus ja nende aeglane järelkasv, samas kui kanaliha kallinemist ajendas Euroopa kanakasvandusi ränge linnugripp.

Eesti tarbijate kaubakäru muutub taas raskemaks, kuna lihahinnad jätkavad märkimisväärt tõusu. Viimase kaheteistkuuga on nii veise- kui ka kanaliha hinnad tõusnud üle veerandi, mis omakorda mõjutab perede toidu-eelarvet ning toitlusettevõtete kulusid.

Veiseliha kallinemise juured peituvad põllumajanduslikul tasandil. Euroopa karjad on vähenenud ning veiste järelkasv käib aeglaselt, mistõttu pakkumise ja nõudluse tasakaal on viltu liikunud. See omakorda surub hindade ülespoole, sest kauplejad raudades peaksid ostmiseks teha sügavamaid taskuid.

Kanaliha puhul on olukord veelgi keerulisem, kuna Euroopa linnugripp on taganud ebatavaliselt suured kahjud. Mitmed suuremad kanakasvandused on pidanud oma karjad likvideerima, mis on kahandanud tibude kättesaadavust ja seega ka tulevaste kanaliha tarnete ülejäänud osa. Nakkusoht sunnib tootjaid maksma suuremaid riskipreemiumeid.

Toiduainete hinnatõus on külmutava mõjuga leibkonnadele ning eriti madala sissetulekuga peredele, kelles lihatooted moodustavad olulist osa toidulauale jäävast. Lepitavad märgid tulevad siis, kui nii loomastik kui ka järelkasv stabiliseeruvad.