Lapse manipuleerimine: täiskasvanu vastutus

Annika Vanatoa käsitleb olulist teemat laste kaitsest ja täiskasvanutel lasuvast vastutusest. Tema arvamuse järgi ei saa lapsi kunagi süüdistada usalduse kuritarvitamises või manipuleerimises, sest täiskasvanutel on alati moraalne ja seaduslik kohustus neid kaitsta.

Lapsuseealiste inimeste kaitsmine on ühiskonna üks olulisemaid ülesandeid. Kui täiskasvanu kasutab lapse naiivsust või sõltuvust tema manipuleerimiseks, pole lapsel siin mingit süüd. Vastutus langevad alati täiskasvanu õlgadele, kes peaks teadma ja arusaama oma tegevuse tagajärgedest.

Annika Vanatoa artiklis rõhutatakse, et usalduse kuritarvitamine on süstemaatiline protsess, kus võimekam osapool kasutab nõrgemat. Lapsel puuduvad nii psühholoogiline küpsus kui ka ühiskondlikud ressursid, et sellistest situatsioonidest välja tulla. Seega ei ole lapsel võimalik teha teadlikke valikuid, mis teda sellisest seisundist päästa.

Ühiskonna kohus on kaitsta oma liikmeid, eriti neid, kes ei ole veel võimelised end ise kaitma. Iga täiskasvanu, kes lapsega kokkupuute saab, kannab vastutust tema heaolu eest. See kohustus ei ole mingi valvearvamine, vaid imperatiivselt vajalik norm, mis peaks olema iga inimese südametunnistuses sügavalt juurdunud.