Kütusehindade mõju Trumpi reitingutele: ajaloo õppetunnid

Ajalooliselt on USA presidentide toetusreitingud olnud tihedalt seotud bensiinihindadega alates Carter'i administratsioonist. Uuringud näitavad, et see seos võib aga nõrgeneda.

Ameerika Ühendriikides on juba aastakümneid kehtinud märkamatu, kuid püsiv seos: kui bensiinihinnad tõusevad, langevad presidendi toetusreitingud. See nähtus on iseloomustanud peaaegu kõiki administratsioone alates Jimmy Carter'i ajast 1970. aastatel.

Ajaloolised andmed näitavad, et iga dollari tõus galjoni bensiini eest on tavaliselt kaasa toonud mitme protsendipunkti languse presidendi heakskiitureiting. See muster on olnud eriti selge majanduskriiside ja geopoliitiliste pingete ajal, kui energiahinnad on kõrgemale tõusnud.

Trump'i administratsiooni puhul võib see traditsiooniline seos siiski muutuda. Poliitikateadlased märgivad, et tänapäeva valijate hoiakud on üha enam polariseeritud parteiliinide järgi, mis võib vähendada majanduslike näitajate, sealhulgas kütusehindade mõju reitingutele.

Samas jääb kütusehind üheks olulisemaks igapäevaelu näitajaks, mida ameriklased regulaarselt kogevad. Eksperdid ennustavad, et kuigi seos võib nõrgeneda, ei kao see täielikult - eriti madalama sissetulekuga valijate hulgas, kes on kütusehinna tõusude suhtes tundlikumad.