Kohus keeldus vägivallatseja ennetähtaegse vabastamise avaldusest

24-aastane mees, kes on korduvalt kehalises väärkohtlemises süüdi, taotles vabaneda kolm kuud enne vangistuse lõppu. Kohus lükkas avalduse tagasi, arvestades tema varasemat kriminaalhoolduse rikkumist ja vangistuse ajal saadud distsiplinaarkaristusi.

Tallinna ringkonnakohus otsustas keelduda noormehe avaldusest, mille kohaselt soovis ta vangistusest vabaneda ja naasta tööturule. Mehe eesmärgiks oli seejärel oma perekonda rahaliselt toetada, kuid kohus leidis, et selline lahendus ei oleks asjakohane tema konkreetses olukorras.

Otsuse põhjenduses viitas kohus mitmetele asjaoludele, mis andsid alust skeptilisuseks. Lisaks varasemate käitumisreeglite järgimise probleemidele oli mees vangistuse ajal saanud ka distsiplinaarkaristusi, mis näitasid tema kohanemisvõimeid asutuses. Need tegurid tõid esile ohud tema võimalikust vabastamisest sellises etapis.

Kohtulahend peegeldab range lähenemist raske kuritegevusega seotud isikute vabastamise otsustes. Eriti vägivallakuritegude korral peetakse tõsiselt selliseid kriteeriume nagu eelmised reeglite rikkumised ja vangistusaja käitumine. Kohus hindas, et mees ei olnud andnud piisavalt garantiisid oma tulevase käitumise kohta.

Noormehe juhtumine näitab, kuidas kriminaalõiguslik süsteem kaalub omavahel kaitsealuste isikute huvisid ja ühiskonna turvalisust. Kohtu seisukohal ei olnud tema pere majanduslik situatsioon piisav põhjus riskantseks peetud otsuseks, mil tal oli veel kolm kuud oma karistust täisida.