Kohtusüsteem saab uued vahendid vaigistushagidega võitlemiseks

Valitsus esitas riigikogule tsiviilkohtumenetluse seadustike ja võlaõigusseaduse muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist. Reformid annavad kohtutele tõhusad vahendid vaigistushagidega - s.o. õiguskaitsevahendite kuritarvitamisega - tegemiseks.

Valitsus võttis sammu, mille eesmärk on tugevdada Eesti kohtusüsteemi võimet tegeleda vaigistushagidega, milleks saadeti riigikogule ette hulk seadusandlikud muudatused. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja võlaõigusseadus on nüüd uuendamisel, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi sätteid.

Vaigistushagid on õiguskaitsevahendite kuritarvitamine, kus vastutav osapool kasutab kohtulikke menetlusi eesmärgiga vaikima panna kriitikud, ajakirjanikud või muud isikud, kes avastavad petuskeeme või rikkumisi. Need hagid raskendavad oluliselt infovahetust ja avalikku diskussiooni.

Euroopa Liidu direktiiv on loodud, et aidata liikmesriikidel seisuda vastu selliste kuritarvitamistele ja kaitsta avaliku huvi teabe levitamist. Eesti poolt võetud sammud järgivad seda strateegilist eesmärki.

Muudatuste tulemusena saavad kohtud jõulisemad instrumentid, et lükata tagasi nn vaigistushagid juba vara menetluse etappis. See annab võimaluse vältida pika ja kulukat kohtumenetlust niilkaua, kuni on selge, et hagi eesmärk on pigem vastaspoolte vaikimapaneku kui õigustatud kahju hüvitamise küsimus.

Reformide eesmärk on tasakaalustada õiguskaitsevahendite kasutamist ja kaitsta samas ühiskonna avatud diskussiooni traditsiooni, mis on oluline demokraatlikul ühiskonnal.