Kliimaseadus jääb enne valimisi vastuvõtmata

Riigikogu ei suuda tõenäoliselt vastu võtta kliimaseadust enne 2025. aasta märtsi valimisi, kuna seadusandlikuks protsessiks jääb liiga vähe aega. Isegi valitsuse positiivse tahteavalduse korral pole seadusliku regulatsiooni kiirtoimetus võimalik.

Eesti kliimapoliitika seisab olulisel ristmikul, sest Riigikogu käsil olev kliimaseaduse eelnõu ei jõua tõenäoliselt läbida kogu seadusloomingu protsessi enne järgmiste riigikogu valimiste toimumist märtsis 2025. aastal.

Seadusloomingu praktika näitab, et tõhus seaduste vastuvõtmine nõuab pikema ettevalmistavate ja arutelude protsessi. Praeguse kalkulatsiooni alusel jääb antud teemaks jäänud riigikogu sessioonil liialt lühike aeg, et kompleksse kliimakohustuste käsitleva dokumendi kõigi vajalike lugemiste ja muudatuste läbiviimiseks piisaks.

Kliimaseadus oleks pidanud muuhulgas määratama Eestile siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemisel. Juba kehtiv Euroopa Liidu regulatsioon seatab liikmesriikidele nõudeid, kuid Eesti eraseaduslik raamistik selles valdkonnas on endiselt puudulik.

Uus Riigikogu saab vajadusel kliimaseaduse arendusmise jätkata, kuid praeguse seisundi kohaselt jääb see kohustus järgmisele valitsusele ja koosseisule. Kliimapoliitika jätkumine on seega ootuses järgmiste valimistulemuste ja uute koalitsiooniläbirääkimiste selgumisele.