Kellakeeramine on globaalne hullus ilma kasuta

Arvamuse kirjutaja Tõnis Arro kritiseerib kellaajastamise praktikat, mis toimub kaks korda aastas ja häirib inimeste looduslikke rütme ilma mingisuguse majanduslikku kasu andmata.

Kellakeeramine on muutunud globaalseks nähtuseks, mida praktikatakse paljudes riikides kaks korda aastal. Selle tava eesmärk oli kunagi energiat säästida, kuid kaasaegsetes uuringutes pole leitud tõendeid selle majanduslikust kasust. Vastupidiselt, kella ümberseadmine avaldab kahjulikku mõju inimeste tervisele ja heaolule.

Looduslikud aastaringis esinevad rütmid on inimese organismi jaoks äärmiselt olulised. Kellakeeramine vähemalt kaks korda aastas toimib nende rütmidega vastuseis, põhjustades magamishäireid, tulemuslikkuse langust ja isegi ravi nõudvaid tervisehädade pahenusi. Paljud rahvad tunnevad end väsinud ja desorienteeritud nädalaid pärast kellaja muutmist.

Kui kellakeerimine ei too kaasa oodatud majanduslikku kasu ja samuti kahjustab inimeste heaolu, siis põhjust selle jätkamiseks ei ole. Mitmed riigid on juba hakanud kaaluma selle tava loobumist, keskendudes ühtsele, muutumatuele kellajale aasta ringi. Oleks mõistlik, et globaalne ühiskond hindaks oma vananenud tavasid ja asendaks need teaduslike teadmiste põhjal väljatöötatud lahenduste ja rahva tervisega arvestamise nimel.