Keeleline julgeolekus on Eestile strateegiline vajadue

Keeleoskus on muutunud Eestile majanduslikult ja julgeolistatult oluliseks ressursiks. Eksperdid väidavad, et riigi hästi funktsioneerimiseks vajame mitmekeelseid spetsialiste, kes saavad toetada rahvusvahelisi suhtluskohustusi.

Globaliseeruv maailm seab Eestile uusi väljakutseid, mille hulgas on keeleoskuse strateegiline tähtsus. Kui senini on võõrkeelte valdamine peamiselt isikliku arengu küsimus, siis tänapäeval muutub see ühiskondliku ressursi küsimuseks, mis mõjutab riigi konkurentsivõimet ja rahvuslikku kindlustust.

Riigis on ilmne erinevus nende vahel, kes räägivad inglise keelt, ja nende vahel, kes valdavad vähem levinud keeli. Kuigi kõik elanikud ei pea olema nelja või viie keele valdajad, oleks vajalik, et rohkem inimesi oskaks lugeda neis keeltes, kus toimub rahvusvahelise tähtsusega informatsioon. See puudutab teadustöötajaid, diplomaate, julgeolek- ja analüütikuoskonda.

Keelelise mitmekülgsuse arendamine peaks olema strateegiline valik. Haridusasutused peavad järelemõtlevalt planeerima, kuidas edendada keeleoskust neis valdkondades, kus seda rahvuslikel põhjustel kõige rohkem vajatakse. Vastasel korral jääb Eesti sõltuvaks vähesest hulga võtmeisikute käest, kes suudavad rahvusvahelist kommunikatsiooni hallatavate keelte vahendusel läbi viia.

Samuti tuleb tõdeda, et keelt omandatakse paremini praktilist kasutamist väärtustades. Pelgalt koolisüsteemi kaudu ei piisa — vajatakse ka töötamise ja kultuuriliste kontaktide võimalusi. Riik saaks seadusandluse ja rahastamispoliitika abil luua tingimusi, kus keeleoskus muutub loomulikuks osaks professionaalse arengu teekonnast.