Keel peegeldab ühiskonna hoiakuid ja muutusi

Keele- ja kommunikatsioonispetsialist Aet Kuusik arutab, kuidas sõnakasutus ja hoiakud seotud ning miks ei saa keeleküsimusi ühiskondlike muutuste ootel edasi lükata. Teadlik keelekasutus aitab kogemusi paremini sõnastada ja avalikke arutelusid konstruktiivsemalt suunata.

Kas keelt tuleb muuta enne, kui ühiskond muutub, või vastupidi? Vikerraadio keelesäutsus esitas Aet Kuusik väite, et see ei ole üldse "enne-pärast" küsimus. Halvustava keelekasutuse juured paiknevad sügavamalt kui pelgad sõnad – need seisavad tihedas seoses meie ühiskondlike hoiakutega ja väärtushinnangutega.

Keele roll ei piirdu ainult informatsiooni edastamisega. Kuusiku sõnul on teadlikul sõnakasutusele sügavamad tagajärjed: õige sõnavara valik aitab inimestel oma kogemusi paremini sõnastada ja mõista. Kui meil puuduvad sõnad millegi kirjeldamiseks, muutub ka selle nähtuse mõistmine keerulisemaks. Vastupidi, kui leidub täpne ja lugupidav keelendus, saame rääkida ja arutleda selgelt ning konstruktiivsemalt.

Erinevalt levinud arusaamast ei saa keeleküsimusi pidada naljalt kõrvalprobleemiks, mida saab lahendada alles pärast ühiskonnas põhilisi muutusi. Kuusiku seisukoht on, et keele teadlik arendamine käib käsikäes ühiskondlike muutustega – need protsessid on omavahel seotud ja toetavad üksteist. Seeläbi muutub keele arendamine osaks suuremast ühiskondlikust muutusprotsessist, mitte millekski eraldiseisvaks.

Lõpptulemusena näitab see, et kui tahame ühiskonda edasi arendada ja muuta selle hoiakuid, ei tohiks ignooreerida keele roll selles protsessis. Sõnakasutus ja ühiskondlik muutus ei ole kaks eraldiseisvat nähtust – nad on omavahel põimitud ja üksteist tugevastavad.