Kas Valge Pühkide ennustamine on võimalik?

Tavaliselt seostame lund pigem jõulude kui pühkidega, kuid kuidas erinevad lumiste pühkide tõenäosused nende kahe peamise pühade puhul? Ilmateadlased analüüsivad, millistel tingimustel võib Eestis paiguti lund oodata ka kevadistel pühkidel.

Lumi on jõululuude ja pühkide ilmaväljendamisel erilise tähtsusega. Paljud inimesed unistlevad "valgest jõululaupäevast," kuid kas sarnane nõue kehtib ka pühkide kohta? Ilmakliimatiliselt on nende kahe suurema pühade perioodi vahel märkimisväärne erinevus, mis mõjutab tunduvalt lumise ilma esinemise tõenäosust.

Jõulud langeb aastasse jäävale ajale, mil Eestis on lume maapinnal jäämine arvukam nähtus. Detsembri keskel ja lõpul on temperatuurid tavaliselt nii madalad, et talvise sademete jäädvustamine on epidemioloogiline norm. Pühkide aeg aga langeb märtsisse, mil kliima muutub järk-järgult soojemaks ja lumisademed asenduvad sageli vihma või segasega, mis kiiresti sulavad.

Statistiliselt on valge jõululaupäeva tõenäosus Eestis oluliselt kõrgem kui valge pühkide omad. Ilmateadused näitavad, et märtsi jooksul on lume püsimise šansid tunduvalt väiksemad, kuigi seda võib esineda eriti märtsi alguses või ületalviste külmahookide järel. Kevade jõudmisega kahaneb lumise ilma tõenäosus järsult, muutes valget pühkide seisont pigem erandiks kui reegliks.

Eestis võib valge pühkide oletus siiski tekkida põhjamaa osades ja tavaliselt märtsi esimesele poolele orienteerumisel. Modernsete ilmaprognooside abil saavad ilmateadlased täpsemalt ennustada, kas konkreetsel aastal võib konkreetsete pühkide ajaks oodata lumist ilma või ei. Kliimamuutustega seoses on aga märgata, et talvise sademete periood pikeneb järk-järgult varasemaks, tehes prognoosimise veelgi ebastabiilsemaks.