Kas vabapidamisel kanade munad on tegelikult paremad?

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased analüüsivad, kas õuekanade munad on tõepoolest tervislikumad kui puurikanade omad. Nende uurimuse kohaselt on toiteväärtuse erinevused väiksemad, kui tavaliselt arvatakse, ning söödavalik määrab palju.

Paljude tarbijate jaoks on väliselt kasvatatavate kanade munad kujunenud sümboliks tervislikumast valikust, kuid teaduslik tõenduspõhi selle väitele on kehvem kui arvata võiks. Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadurid Signe ja Kaarel Adamberg uurisid teemat süstemaatiliselt ning jõudsid järeldusele, et puurikanade munad pole tingimata kehvemad.

Teadlaste hinnangul sõltub munate toiteväärtus eelkõige sellest, millega kanad söödatakse. Kui puurikanadele antakse sobiv ja tasakaalustatud söödavalik, sisaldavad nende munad peaaegu sama palju kasulikke aineid kui vabalt liikuva kana munad. Söödakvaliteet ja -koostis mängivad otsustavat rolli, mitte niivõrd see, kas kana elab puuris või õues.

Samal ajal ei tähenda see, et õuekanade munad oleksid sama väärtusega. Vabalt liikuva kana jaoks on võimalik valida paremaid söödaallikaid, näiteks roheline rohi ja putukad, mis võivad parandada muna toiteväärtust. Lahendus pole niisiis mustavalge – nii puurikanadele sobiva söödavalikuga kui ka õuekanadele avaldub potentsiaal tervislikke mune toota.

Teadlased märgivad, et tarbija otsus peaks lähtuma rohkem keskkonnakaalutlustest, loomade heaolust ja kestlikkusest, mitte ainult toiteväärtuse erinevustest, mis tegelikkuses on tagasihoidlikud.