Kas Eesti muutub rahvusvahelu energiaasunduseks?

Arvamusikirjutis küsib, kas Eesti on valmis oma maastikku ja elukeskkonda radikaalses ulatuses muutma rahvusvaheliste energiaprojektide jaoks. Autor arutleb taastuvenergia arengu ja keskkonnamuutuste vahel tekkinud pingetest.

Eesti energiajulgeoleku tulevik on seotud ühä enam rahvusvaheliste projektidega, mis nõuavad märkimisväärseid muudatusi meie maastikul. Tuulepargid, gaasitorud ja uued kaitsevöönded muutuvad tegelikkuseks, kuid küsimus on, millisele hinnale oleme valmis neid arenguprotsesse maksma.

Roheenergeetika arenguks vajalikud taristu- ja maakasutuse projektid võivad tekitada konfliktid erinevate huvi- ja väärtusgruppide vahel. Rahvusvahelise energiaturgu vajadustele orienteeritud lahendused ei pruugi alati kooskõlas olla kohaliku rahva ootuste ja keskkonnakaitsehuvidega. Industrialiseerumise ja säilitava arenguga seotud dilemmad on aktuaalsed nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides.

Eesti puhul on oluline hinnata, kui palju oma territooriumi ja looduskaitsealasid me oleme nõus rahvusvahelist energiamajandust teenindavate projektidega muutma. See valik kujundab pikas perspektiivis nii meie maastiku füüsilise iseloomu kui ka rahva seost loodusega. Tasakaal jätkusuutlikku energiamajanduse ja oma keskkonna säilitamise vahel on jääk, mis nõuab süstemaatilist lähenemist.