Inimkaubandus Eestis: ohvrid sageli venekeelsed ja ukrainlased

Eestis on paljastatud juhuseid, kus perekondadesse kuuluvad inimesed on pidanud orjuses teisi inimesi ja sundinud neid rasket tööd tegema. Abikaasade sundimine prostitutsiooni ja vanemate vangistamine on levinud inimkaubanduse vormid, mille ohvriteks on peamiselt venekeelsed ja ukrainlastest inimesed.

Eestis toimuvad inimkaubanduse juhtumid pole enam haruldused, kuigi paljud Eesti inimesed ei ole sellest teadlikud. Hiljuti avalikuks tulnud juhtum, kus perekond pidas orjuses kahte eakat inimest ja tegi neist tema raskeid füüsiliste tööd, näitab, et selline kuritarvitamine võib toimuda ka väikeses demokraatilikus riigis.

Inimkaubanduse vormid on mitmekesised ja sageli varjatud. Mõnikord sundivad kurjategijad abikaase prostitutsioonile, teistel juhtudel viiakse raskesse füüsilisse töösse. Ohvrid on tihti rahvusvahelised siirdlased, kes on keerulises olukordas ja neil puudub sobiv side ühiskonnaga. Keelebarjäär ja võõrastus teevad neid eriti haavatavaks.

Riiklik abi- ja tugistruktuur märkab, et inimkaubanduse ohvriteks on ülekaalus venekeelsed inimesed ja Ukrainast pärit inimesed. Need rühmad muutuvad kurjategijate sihtmärgiks tänu nende keelelisele ja sotsiaalse isolatsioonile. Abistamisteenuste kasutajad näitavad selgelt, et inimkaubandus on palju laialdasem nähtus, kui ametlikud statistikad näitavad.

Olukorrale lahendust leidmiseks on vaja suuremaid jõupingutusi ühiskonnas teadlikkuse tõstmiseks, ohvrite identifitseerimiseks ja riiklike tugistruktuuride tugevdamiseks. Eesti peab tunnistama, et inimkaubandus on reaalne ohtus ja võtma sellega seotud juhtumid tõsiselt.