Hoiu-laenuühistud kaovad: ühistute ajastu saab otsa

Eesti hoiu-laenuühistute sektor on kriitilises seisus, kuna 38 ühistust on likvideerimisprotsessis ja paljud neist on juba registrist kustutatud. Tartus teatab suurematest ühistutest oma lõpetamisest nii Raha hoiu-laenuühistu kui ka riigi suurim Tartu hoiu-laenuühistu.

Hoiu-laenuühistute sektor on Eestis seismas lõpuajal. Statistika näitab selget trendi: 38 ühistust on juba likvideerimise protsessis, neist kaheksa on olnud selles staadiumis kauem aega, ja peaaegu pooled on osa registritest juba kustutatudki. See ei ole juhuslik nähtus, vaid jätkuv trend, mis näitab sektori sügavat kriisi.

Tartu linnas on olukord eriti dramaatiline. Raha hoiu-laenuühistu, millel on ligikaudu 250 liiget, on andnud ametliku teate oma likvideerimisest. Kuid veelgi suurema mõjuga on Tartu hoiu-laenuühistu saatus, mis on riigi suurim ühistu umbes 4500 liikmega. See ühistu ootab praegu ajutise pankrotihalduri käe all oma tuleviku selgumist, mis põhjustab ebakindlust tuhandete inimeste seas.

Probleemi taust on sügavam kui pelgalt ühistute arvu vähenemine. Struktuuriliste väljakutsetega seisavad silmitsi ka ülejäänud ühistud, kelle konsolideerumine üheks suuremaks pangaks pole näidanud lootustandvaid märke. Eksperdid on analüüsinud võimalust, et mitmete väiksete ühistute ühinemisel võiks tekkida elujõuline pangandusasutus, kuid see plaan pole osutunud praktiliselt teostataavaks.

Sektori lõpp tähendab miljonitest eurodes väljendatavaid kaotusi nii ühistute liikmeile kui ka laiemale majandusele. Inimesed, kes on hoiustanud oma rahad nende ühistutega, seisavad nüüd ebakindla tuleviku ees, ja palju neist püüavad oma vahendeid nihestada teistesse finantsiinstitutsioonidesse.