Haruldane puugihaigus peletab eestlasi loomalihast

Eestis diagnoositakse üha sagedamini alfa-gali sündroomi, mida levitavad puugid ja mis tekitab inimestele ägedat allergilise reaktsiooni loomsete toiduainete suhtes. Haigus on senisest tundmatumaks jäänud võrreldes puuentsefaliidi ja borreliooosiga, kuid arstid hoiatavad selle leviku kasvamise eest.

Kuigi puuentsefaliit ja borrelioos on paljudele eestlastele tuttavad puugihaigused, on sisse tulnud uus terviseoht. Viimastel aastatel on Eestis tunduvalt tõusmas alfa-gali sündroomi ehk AGS-sündroomi juhtumite arv, mida levitavad puugid ja mis ähvardab järsult muuta nakatunud inimese toiduvalikuid.

Alfa-gali sündroom tekitab inimestele ägedat ja intensiivset allergilise reaktsiooni loomsete toiduainete, eriti liha ja piimaga. See tähendab, et nakatunud inimesed peavad loobuma tavalistest toiduassetest ja otsima alternatiivseid toidustamise viise. Haigus muutub seega mitte ainult tervislikuks probleemiks, vaid ka elukvaliteedi küsimuseks.

Arstid ja tervishoiuspetsialistid hoiatavad, et puugid levitavad seda haigust sama edukalt kui teisigi puugiviiruste põhjustatud haigusi. Eesti soojas ja niiskes kliimalas on puugid eriti aktiivsed kevadel ja sügisel, mistõttu ohustatakse rohkesti inimesi. Ekspertide sõnul on oluline olla teadlik selle haiguse omadustest ja tunnustest, et saada õigeaegne diagnoos.

Haiguse teadvustamine muutub samuti väga oluliseks, sest paljud inimesed ei tea veel, et selline haigus üldse olemas on. Terviseinspirantid soovitavad puugipuruste vältimiseks kanda kaitsev riided ja kasutada putukamürgisid, eriti siis, kui viibida rohkuses. Nii puuentsefaliipi kui borreliooosi puhul on ühine ka see, et neid saab ennetada puugi varajase äratundmisega ja eemaldamisega kehalt.