Haridusekspert: hinded leiutati 19. sajandil laste sorteerimiseks

Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia külalisteadur Kati Aus selgitab, et hinded tekkisid 19. sajandil bürokraatliku tööriistana massihariduse sorteerimiseks. Tänapäeval peaks tagasiside toetama õpilaste õpitahet, mitte neid pingeritta asetama.

Tänapäeva haridussüsteemis on hinded endiselt kesksel kohal, kuid nende päritolu on üllatavalt pragmaatiline. Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia külalisteadur Kati Aus rõhutab, et hindamissüsteem loodi 19. sajandil eelkõige bürokraatliku mugavuse eesmärgil.

Massihariduse kujunemise ajal seisid koolid probleemi ees, kuidas suurt hulka õpilasi kiiresti ja tõhusalt hinnata ning pingeritta seada. Numbrilised hinded pakkusid lihtsat lahendust - õpetajatel oli võimalik lapsi sorteerida ilma individuaalse analüüsita.

Aus leiab, et tänapäeval on meil piisavalt teadmisi, et rakendada tõhusamaid tagasiside meetodeid. Numbriliste hinnete asemel võiks kasutada sellist hindamist, mis toetab õpilaste sisemist motivatsiooni ja õpitahet. See eeldaks individuaalsemat lähenemist, kus rõhk on õppimise protsessil, mitte pelgal sorteerimisel.

Hariduspsühholoogia teadmised näitavad, et õpilaste edasist edu mõjutab olulisel määral see, kuidas neile tagasisidet antakse. Konstruktiivne ja toetav hindamine võib õpilaste arengut märkimisväärselt edendada.