Euroopa Liit muutub julgeolekualiansiks, mitte majandusliidaks

Väljaande Politico analüüsi järgi on riikide motivatsioon Euroopa Liidu liikmeks olemiseks märkimisväärselt muutunud. Kui varem oli majanduslik areng peamine tõmbetegur, siis nüüd on riigid poliitiliste ühenduste vastu rohkem huvitatud julgeolekuaspektist.

Euroopa Liidu roll rahvusvahelisel areenil on läbi kümnendite defineerinud arengumaade majandusliku toimetulekuna. Liidu laienemine ning integratsiooni sügavenemine on põhinenud sel ajal põhiliselt majandusmudelil, mis lubas riikidele kõrgema heaolu ja kasvava jõukuse perspektiivi. Kuid viimase aja geopoliitiline olukord on radikaalselt muutnud riikide vaatepunkti.

Politico väljaande uuringu kohaselt on julgeolekuaspektid nüüd saamas domineerivaks motivatsiooniks, mille tõttu riigid soovivad Euroopa Liidu liikmeskonnas osaleda. Naabrites toimuvad konfliktid ja rahvusvaheline pingelisus on sunditud riike ümber hindama seda, mida liidu kuulumisest oodatakse. Kui varem räägiti peamiselt turgudest ja kaubandusest, räägitakse nüüd kaitseliitudest ja ühisest turvalisuse garantiist.

See muutus peegeldab globaalset tegelikkust, kus traditsioonilised turvalisusstruktuurid ovat muutunud ebapiisavaks. Riigid näevad Euroopa Liitu kui platvormi, kus neid ühendavad väärtused ja sidemete kaudu saab saavutada kollektiivset turvalisust. Majanduslike eesmärkide kõrvale on ilmselgelt jäänud uus prioriteet, mis võib Euroopa Liidu tulevast arengut märkimisväärselt mõjutada.