Energia kriisid pööraksid Euroopa taas rohenenergiale

Ukraina sõja alguse järel tõusis Euroopas taastuvenergia investeering, kuid hiljuti aeglustus see areng. Eksperdid prognoosivad, et Lähis-Ida pinged võivad energiacriiside kaudu taas rohenenergiat populaarseiksteha.

Energiakriis, mis Euroopas välja puhkus pärast Ukraina sõja algust, sundis riike aktiivsemalt taastuvenergia võimaluste arendamisse panustama. Järsud nafta ja gaasi hinnatõusud andsid selge signaali, et fossiilkütustest sõltuvus on liiga ohtlik. Mitmed Euroopa riigid avaldasid ambitsioonikat taastuvenergia laienemise plaane, et vähendada geopoliitiliste konfliktide mõju oma energiajulgeolekule.

Ometi on märgata, et algse energiakriisi järel on investeeringute tempo aeglustunud. Taastuvenergia projektide rahastamine ei kasva enam nii kiiret sammuga, kuigi aastaid tagasi vallandas kriis märgatava liikumise. Turu tasakaalustumise ja energiahinnade normaliseerumisega on kadunud osa kiiruse tunnete ja kriisinõrgust, mis aitas rohenergiat tõsta prioriteetide edetabelil.

Kuid Lähis-Ida geopoliitilised pinged võivad muuta seda taas. Energia-analüütikud märgivad, et piirkonnas valitsevad pinged võivad jälle tõsta nafta ja gaasi hinda, põhjustades uut energiakriiski Euroopas. Selline areng survestaks poliitikuid ja ettevõtteid uuesti rohenenergiale rohkem ressursse suunama, kuna kindel energiaallikas muutub strateegiliseks vajadusteks.

Kui ajalooliselt on näidatud, et kriisid sageli pööraksid tähelepanu roheenergiale, siis praegusele hetkel pole kindlat garantiid, kas see trend sedakorda sama kiiresti toimub. Samas näitavad energiaekspertide hinnangud, et Lähis-Ida konflikt võib olla just see hetk, mis käivitaks Euroopas uue roheenergia revolutsiooni.