Ekaterina Velmezova: kunsti ja mineviku armastus

Kunstnik ja kuraator Ekaterina Velmezova räägib oma suhtest Emajõe vabaujula ja selle ajaloo säilitamise tähtsusest. Tema töö Tartus kujundab kultuuri- ja kunstimaastikku, rõhutades konservatismiga seonduvaid moraalse vastutuse küsimusi.

Ekaterina Velmezova on Tartu kunstielus tähtis persoonalus, kelle tegemisi iseloomustab sügav hoolivus mineviku säilitamise ja kultuuri väärtuste respekteerimise vastu. Tema lähenemisviis Emajõe vabaujula projektidele peegeldab filosoofiat, et igal toimival kohtumisel on kaal – nii füüsiline kui spirituaalne.

Kunstnikule on oluline tasakaal muudatuse ja säilitamise vahel. Tema sõnutsi peaks igasugune ehitustöö ja taastamine olema seotud ettevaatusega, sest iga parandus võib potentsiaalselt kahjustada midagi, mis juba omab oma ajaloolist ja ästeetilist väärtust. See printsiip peegeldab universaalset kunstihoolduse eetika diktaati: mitte kunagi riskeerida seda, mida on raske taastada.

Emajõe vabaujula kui Tartu kultuurilise identiteedi osa on Velmezova jaoks sümbol sellest, kuidas linnaruumid saavad olla kunstiliste visioonide ja ajaloolis-kultuuriliste mälestiste kannrid. Tema tööd selles piirkonnas ei ole ainult esteetiliste muudatuste kohta, vaid ka lugude ja väärtuste säilitamise kohta, mis seovad elu praeguse Tartuga.

Praktiliselt näeb Velmezova oma missiooni sellena, et taastada ja säilitada Emajõe vabaujula oma kuldaegsetena – paigana, mis on rikastanud paljude inimeste elu. Tema ettevaatlik lähenemine uutele projektidele peegeldab sügavat arusaamist, et kunsti ja kultuuri kohad ei ole ainult füüsilised asukohad, vaid emotsionaalsed ja ajaloolised kontekstid.