Eestlased üksmeelselt: välistööjõud vajab rangemaid nõudeid

Uus uuringu näitab, et eesti kodanike seas valitseb laiapõhjaline kokkulepe välistööjõu keelenõuete karmistamise vajaduses. Kodanikud teevad selget vahet Euroopa Liidu ja kolmandate riikide töölistel, nähes viimases nii majanduslikke kui ka turvalisuse riske.

Norstati ja Ühiskonnauuringute Instituudi ühisprojektist ilmnenud uuring avab huvitava pilgu eesti ühiskonna arvamustele pagulus- ja sisserändepoliitikale. Uuringu keskseid leidusi hõlmab asjaolu, et kõikide parteide toetajate vahel valitseb märkimisväärselt ühtne seisukoht välistööjõu teemadel.

Erakondade valijate vahel ilmneb erinevaid seisukohti paljudes poliitilistes küsimustes, kuid välistööjõu ja sisserände valdkonnas näevad riskeid peaaegu kõik kodanikud. Eelkõige toetavad respondendid keeleoskusele seatud karmimate nõudete kehtestamist, mis oleks mõeldud välismaiste töötajate paremaks integreerimiseks ühiskonda.

Uuring eristab selgelt Euroopa Liidu töötajate ja nn kolmandate riikide kodanike suhtu. Kuigi ELi sisese tööjõu mobiliseerimist peetakse tavaliselt vajalikuks, vaatavad eestlased kolmandates riikides töötavate inimeste sisserännet märksa kriitilisemalt. Nende hinnangul kujutab selline migratsioonitrend endast nii majanduslikke ohte - näiteks palkade surve alandamise kaudu - kui ka julgeoleku seisukohalt ohustatuid tegureid.

Uuringust saadud andmed näitavad, et välistööjõu teemad on Eestis üks harvadest valdkondadest, kus poliitilise seisukoha asemel väljendab ühiskond üsna selget, ülepoliitilise ühtsuse märki. Tulemus võib viitada sellele, et see küsimus kannab sügavamaid, rahvuslikke ja identiteediga seotud tähendusi, mis ületavad traditsioonilist vasak-parem-jaotust.